Taaskord oli õnn näha ja seekord (eelmine lend laulupeol oli 2019 aastal) isegi kuulda ISEOMA laulupidu lennumasinalt.
Samas polnud see nii lihtne ühtegi, ilmaolud pakkusid pinget kuni viimase hetkeni, sest lendamisel tuleb arvestada väga väga paljude asjaoludega (tuul, sademed, pilved, load, lennumasina ja piloodi olemasolu jne) … aga siiski, täpselt sel hetkel kui jõudsime lauluväljakule näitas tulekera valgust ning mul ei jäänud muud üle kui nupule vajutada.

Püüda ühele fotole pea 100 000 sündmusel osalejat pakub pisut “kõhedust” heas mõttes, aga selline see lend oli, head vaatamist ja nagu ikka tuleb olla tänulik kõikidele kes sellele oma osa andsid: Piret, Enn, Rasmus, Mikk Mihkel, Sten, PPA jne ja loomulikult pere kes alati toetab, seda juba alates 2007.a. mil tegin esimese fotolennu.
Ning loomulikult kõik teised nupule vajutajad kelle tehtud pildid kunagi niivõrd inspireerisid, et seda kõike kõrgemalt vaatama sundisid, eks esimesed eeskujud olid Endel Grensmann ja Andres Tarto jne (rohkemat ei nimeta, et keegi ei peaks end kõrvale tõugatuna tundma – ühesõnaga kõik kellele meeldib lennata ja pildistada – ka drooniga).