Vormsi Saxby tuletorn. Vormsi (Saxby) tuletorni 27 meetri kõrgusel plinkiv tuli juhib sissepääsu Väinamere saarestikku ning on ühtlasi oluline dominant Vormsi kultuurimaastikul. 1864. aastal valminud torn on meie randade vanim Gordoni süsteemi järgi malmosadest monteeritud tuletorn. Tuletorni juurde ehitati ka tehnohoone, elamu, masinaruumihoone, saun, ait ja kaev. Torn on ehitatud samal ajal Kihnu ja Virtsu tuletornidega ning nendega ka välimuselt sarnane, seepärast räägib Kihnust pärit legend tuletornide ehitamisest, et maailmas on neid vaid kolm, üks Kihnus, üks Vormsis ja kolmas merepõhjas, mis olevat omakorda mereteel olles teadmata kohas kaduma läinud. Saxby majaka ja lähiümbruse ajaloo kogumise ja eksponeerimisega tegeleb MTÜ Tuletorni Linnak: https://www.vormsi.info/

Tallinna Olümpiapurjespordikeskus

Reichmanni maja on maja Tallinna vanalinnas aadressil Pikk tänav 23/25. Kolmekorruseline juugendstiilis hoone ehitati 1908–1909. Hoone arhitekt oli Jacques Rosenbaum ja selle insener oli Ernst Boustedt. Hoone kuulus Reinhold Reichmannile ja seejärel Scheinide perekonnale[1]. Hoone fassaadi kaunistavad lopsakad uusrenessanssfrontoonid, mis lähtuvad Hollandi ja Põhja-Saksamaa eeskujudest; Pika ja Voorimehe tänava nurgal on hoone mahust sujuvalt välja kasvav sihvakas ümartorn.

Rotermanni soolaladu on Tallinna nn. Rotermanni kvartali suurejoonelisemaid paeehitisi, mis valmis 1908. aastal baltisaksa inseneri Ernst Boustedti projekti järgi. Tollal ühekorruselise hoone võlvitud keldris asus soolaladu, imporditava soola töötlemine toimus ülakorrusel. Soolalao ehitaja Christian Barthold Rotermann (1840–1912) oli Tallinna nimekamaid suurtööstureid, kes jätkas oma isa – samuti Christian Rotermanni (1801–1870) poolt samas kvartalis alustatud tootmist ja äritegevust. Ta suurendas raua- ja puidutööstust, 1879. aastal ehitas aurusae hoone, 1887 asutas makaronivabriku. 1888. aastal uue kaubahoone Mere puiestee äärde ning seejärel viljaveski, mis kasvas suurimaks Tallinnas. Soolaladu rekonstrueeriti aastatel 1995–1996 arhitekt Ülo Peili ning sisearhitekt Taso Mähari (mõlemad arhitektuuribüroo Urbel & Peil) projekti kohaselt.

Tallinna Toomkiriku kui ehitismälestise ajalugu ulatub tagasi 13. sajandi esimesse kolmandikku. Riiklikus registris on koguduse esmamainimise aastaks märgitud 1233. Samas tuleb märkida, et ega kiriku asutamise aasta pole täpselt teada, kuid on väga tõenäoline, et 1219. aastal, kui taanlased Tallinna tungisid, ehitati Toompeale kohe ka kirik. Kümme aastat hiljem, 1229. aastal saabusid Taanist Tallinna dominikaani mungad, kelle eesmärgiks oli Toompeale rajada uus klooster. Dominikaani mungad alustasid praeguse toomkiriku kohale kivist klooster-kiriku ehitamist, kuid konflikt Taani kuninga vasallide ning Mõõgavendade Ordu rüütlite vahel pani kiriku ehituse seisma. Alles pärast vaenupoolte vahel rahu sõlmimist valmis uus kivist kirikuhoone

Maakri kvartal

Päike loojumas Nasissaare taha, esiplaanil EKA

Pakri ps

Neogooti stiilis ajalooline Eestimaa rüütliloss Keila-Joa loss Schloss Fall, ärkas uuele elule aastal 2013, mil pärast põhjalikku renoveerimist avati taas külalistele oma uksed. Kolm aastat hiljem alustas tööd butiikhotell, kus on ajastutruult ja stiilselt sisustatud luksuslikud sviidid, suurepärane restoran, põnev muuseum ja hästi valitud veinidega veinikelder. Keila-Joa lossi muuseumis toimub palju erinevaid kunstinäitusi ning uhketes lossi saalides peetakse nii pulmi, sünnipäevi kui ka kontserte ning teatrietendusi.

Kirna on koht, kus iga inimene on alati oodatud, hoitud ja armastatud. Kirna missiooniks on tasakaalus inimene. Iseendaga tasakaalus olles tunneme, et meil on kontroll oma elu üle ja meie suhted ümbritsevaga on harmoonilised. Usume, et püsiva sisemise õnne eelduseks on isikliku vastutuse võtmine. Meie eesmärgiks on aidata igaühel selleni jõuda ja jagada teadmisi, mis Teid sellel teel aitaksid. Ühtlasi palume, et jagaksite Kirnas omandatut teistele edasi. Soovime inspireerida inimesi saama aktiivseteks kaasloojateks nii isikliku kui ka ühiskonna tervise hoidmisel ja taastamisel. WWW.KIRNA.EE

Tartu Ülikool