Augusti (2020.a.) esimesel nädalal sai käidud Hiiumaal, Vormsil ja Haapsalus.

Sääre tirp Hiiumaal

Orjaku sadam Hiiumaal

Kaunid maamärgid kõrgemalt vaadatuna

Purjelaeva masti perspektiivist sadama ala

 

Suuremõisa mõis ja eemal paistmas Pühalepa kirik

Mõisa asutamise aeg ei ole täpselt teada. Hiiumaa Pühalepa ala kuulus keskajal Saksa ordu Liivimaa harule. Suuremõisat on 1519. aastal mainitud Pühalepa ordumõisana. 1563. aasta septembris, kui Hiiumaa läks Rootsi võimu alla, jäi mõis Rootsi kuninga valdusse. 17. sajandil on mõisa nimetatud nii Pühalepa mõisaks (Hoff Pöhilepp) kui ka Suuremõisaks (Grossenhof). Valdav osa Hiiumaast, sh Suuremõisa, oli 17. saj. De la Gardie’de aadliperekonna käes. Pärast Põhjasõda oli siin Vene kroonu rendimõis. 1755–1796 olid omanikeks Stenbockid ning pärast neid Ungern-Sternbergid, kes olid peremeesteks 1796–1919, kuni Eesti Vabariik mõisad võõrandas. jutu link asub siin: http://suuremoisa-loss.eu/cms/index.php/ee/lossi-lugu

Kiriku esialgne hoone ehitati 13. sajandil. Algselt oli kirik tornita. Liivi sõjas sai kirik tugevasti kannatada ja taastati pärast sõda madalamana. 1636 paigaldati Pühalepa kirikusse skulptuurkantsel, mille raius dolokivist välja Haapsalu kiviraidur Joachim Winter. See on tänapäeval ainuke kiviskulptuurkantsel Eestis. 17. sajandi alguses hakati ehitama kellatorni. 1770 sai see kaks uut korrust ja 1874 praeguse kuju. Suurem ümberehitus toimus 1860–1863. Kirik ehitati kõrgemaks ja põhjakülge raiuti akende jaoks avad. Alates 1951 oli kirik kasutusel laona ja lagunes. Pühalepa kirik taaspühitseti 1993. allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%BChalepa_kirik

Pühalepa kirik on Hiiumaa vanim kivikirik. 1255. aastal alustas Saksa ordu kivist kindlus-kirikut ehitama. Esialgu tornita, võlvitud kivikirik valmis 14. sajandil, torni ehitamine algas 1770. aastal. 19. sajandi remondi järel maaliti pikihoone seinale Malta ordu ristid, mida seostatakse Ungern-Sternbergide pere liikmete kuulumisega sellesse ordusse. Huvitav teada: • Kooriruumi seinal on säilinud üks pühitsemisristidest • Eestis haruldase kivist kantsli kinkisid Pühalepa kirikule Hiiessaare mõisnikud Gentschienid 1636.a • Kirikuaias asub von Stenbocki perekonna matusekabel allikas: https://www.hiiumaa.ee/ettevote/puhalepa-kirik/

Põnevat lugemist: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=23619

Pühalepa kirik

Tahkuna tuletorn asub Hiiumaa põhjatipus. Malmist tuletorni ehitust alustati 1873.a. Tuletorn on monteeritud nn Gordoni süsteemi malmosadest. Süsteem põhineb tehases valmistatud detailidel, mida on kerge transportida, mistõttu ka selle kõrge torni monteerimine osutus võrdlemisi lihtsaks. Huvitav teada: • Tsaari-Venemaa ostis tuletorni Pariisi maailmanäituselt 1871 • Eesti randade kõige kõrgem torn – merepinnalt 42,7 m allikas: https://www.puhkaeestis.ee/et/tahkuna-tuletorn

Tuletorni tuli põleb pimedal ajal aastaringselt.[1] Tuli on nähtav 12 meremiili kaugusele, tule sektor on piiratud 95°–253,5°[1] ning seega nähtav ainult põhja poolt lähenevale alusele. Tule töötsükkel kestab 15 sekundit. Tuli põleb 2 sekundiks, on 2 sekundiks varjutatud, põleb veel 2 sekundiks ning on 9 sekundiks varjutatud.[1] allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Tahkuna_tuletorn

Lisatud lingil näha sama koht 1930 aasta aerofotolt: http://www.etts.ee/EE/tuletornid/tuletornide-nimekiri/hiiu-ja-laanemaa/645-tahkuna-tuletorn

Vanapagana kivi Vanapagana kivi (ka Tõllu kivi või Tõllukivi) on kivi (rändrahn) Pühalepa külas Pühalepa kirikust paarsada meetrit põhja pool. Kivi on looduskaitse all. Kolmnurkne kivi asub Kerema tee ääres. Rändrahnu kõrgus on 2,5 meetrit ja ümbermõõt 13,8 meetrit[viide?]. Muistendi järgi ei olevat Vanapaganale meeldinud, et jälle ehitatakse üht kirikut. Kui Pühalepa kirik valmis saanud, otsustanud Vanapagan selle kiviga puruks visata. Ta pistnud kolm kivi vesti taskusse, et neid Pühalepa kiriku pihta visata. Kiviviskamisel siiski ükski kivi ei olevat kirikut tabanud. Kivid kukkunud kõik kiriku lähedale maha. Kõige lähemale kukkunud nimetatud kivi. Ka teised kivid on ümbruskonnas olemas. Nii jäänudki Pühalepa kirik alles. allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Vanapagana_kivi

Pühalepa hiis https://www.hiiumaa.ee/kulalisele/vaatamisvaarsused/reis-umber-hiiumaa/

Pühalepa hiis

Paneb mõtlema

ei piiskagi, aga drooni kaasaabil sai toreda panoraami kokku panna

Rätsepa pukktuulik asub Hiiumaal Harju külas. Tuulik valmis aastal 1892. aastal ja on arvatud ehitismälestiseks. Samas Harju külas asub ka Nõmme tuulik.

Hirmuste kohal drooniga õhku tõustes oli vaade lummav

otse alla vaadates, mõned millimallikad olid samuti liikvel

Sillerdav vesi suvisel Hirmuste rannikul

Kalana

Õhtuvalgus ja Ristna rannariba – sai mõnusalt pikutada ning rahu nautida

Õhtule otsa vaatamas

Südasuvine rand

Lihtne, ilus ja Eestimaine

Kalana,: ühtäkki asusid taevased väed värve segama ning neid kenasti laiali laotama

Vormis, esiplaanil Saxby drooni abil vaadatuna

Saxby tuletorn, Saxby majakas ehk Vormsi tuletorn ehitati 1864 aastal, see oli esimene Gordoni süsteemi malmtuletorn Eestis. Tuletorni lähedal metsas on osaliselt säilinud 20. sajandi algul rajatud Peeter Suure merekindluse kaitserajatisi. allikas: https://www.puhkaeestis.ee/et/saxby-tuletorn

Saxby rannaribal

Vormsi saare keskosas asub Prästvike järv. See on kunagine merelaguun, mis on praeguseks suures osas roogu kasvanud. Järv on säilitanud oma tähtsuse rannikumere kalade koelmu- ja turgutusalana. Järve linnustik on arvukas ja mitmekesine. Vaiksetel kevadõhtutel võib siin kuulda häälitsemas hüüpi (Botaurus stellaris). https://vormsi.ee/vormsi_places/suurallikas-ja-prastvike-jarv/

Vormsi saare üks olulisemaid vaatamisväärsusi on 13. sajandil ehitatud Püha Olavi kirik. Algselt ehitati kirik puust nagu enamik tolleaegseid pühakodasid, kivist kooriruum ehitati juurde alles 14. sajandil. Kiriku lääneosale ehitati ka kellatorn, mille jäänuseid on siiani sissekäigu juures näha. Hoone rüüstati täielikult Liivi sõja ajal. Rööviti kirikuhõbe ning kirikukellad viidi Saaremaale. Rüüstajateks olid nii vene sõjaväelased, saarlased ja rootslased. 1632 püstitati vana puuhoone asemele uus kivihoone. Ühtlasi selle viimase muudatusega sai kiriku ehitamise ajalugu läbi ning edaspidi on hoonele tehtud vaid parandustöid. Kiriku iseärasuseks on torni puudumine, kirikukell ripub ukse kohal kõrge katuseharja all. https://vormsi.ee/vormsi_places/puha-olavi-kirik/

Püha Olavi kirik

Püha Olavi kirik

Püha Olavi kiriku kell

Vormsi Püha Olavi kiriku kõrval asuv Vormsi kalmistu on Eestis omapärasemaid ja ainulaadsemaid. Vanemas osas leiad hulgaliselt pae- ja liivakivist rõngasriste, säilinud on kogunisti üle 330 rõngasristi ning palju tavapärase kujuga riste. Huvitav teada: Kirikaias on kaks mälestuskivi – eestirootslasest kultuuritegelasele Hans Pöhlile ning Rootsi misjonärile Österblomile, kes saare usulises elus põhjalikke muutusi kaasa tõid. Otsi üles vanim säilinud hauatähis kalmistul, aastaarvuga 1743. Kirikaiast väljas on üks väheseid kogu nõukogude aja omal kohal seisnud vabadussambaid Eestis. allikas: https://www.puhkaeestis.ee/et/vormsi-kalmistu

Rõngasristide kogu oli suur

Üks paeluvamaid kohti Vormsil on saare keskel kuusemetsas asuv Huitbergi paekühm. Üle 400 miljoni aasta vanune jää poolt siledaks lihvitud korallriff on tekkinud Ordoviitsiumi troopilises madalmeres elanud loomakeste lubikodadest. Lubjakivipaljandil samblavaibast vabadel kohtadel võib näha kivistisi, lubjakiviõnarustes on endale kasvupaiga leidnud kaitsealused sõnajalad. allikas:https://vormsi.ee/vormi-interaktiivne-kaart/

Vormsi maastikud sadama lähedal

Esiplaanil Vormis ning eemal Hobulaiu

Sviby sadam – Vormsi

ja sealt ta tuleb … Ormsö

Parvlaev Tiiu jõudmas Rohuküla sadamasse

Tiiu tuli ja Ormsö minemas taas Vormsi poole

Lemmiklinn – Haapsalu

Haapsalu Piiskopi linnus – https://linnus.salm.ee/

 

 

 

Haapsalu

Saxby tuletorn  – Südamega 🙂