Wikipeediast: … Hilisema kivist linnuse kohal asus varem üks suuremaid muinaseesti linnuseid – Tarvanpää linnus, mida tunti juba 12. sajandil Tarvanpea nime all. Taanlased asusid selle kohale oma kantsi rajama arvatavasti 13. sajandi II veerandil, kasutades algul eestlaste rajatud valli ja puitpalissaadi. Siis rajati ka esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas.

Aastatel 1602–1605 kuulus linnus poolakatele, kes selle Poola-Rootsi sõjas taganemisel õhku lasid, ja linnus hävis.

Müstiline: uus ja vana

Ordulinnuse sisemusse vaadates

Põnevat vaatamist

Kivi kivi haaval kerkisid kunagi müürid

Pärast Jüriöö ülestõusu läks Rakvere linnus ordu valdusse. Siis alustati linnuse laiendamist ja pealinnuse välja ehitamist. Uus kaitsemüür nihutati 15,6 meetrit põhja poole ja hõlmas nüüd ka kõrgendiku jalami. Koos välismüüriga ehitati ka süvendatud keldritega hoonetiib. Sellest ida pool, põhjamüüris oli värav parham-müüriga põhjaküljel. Seda tiiba on hiljem korruse võrra kõrgemaks ehitatud ja koos sellega ka uus väravakompleks. Samal aja lammutati osaliselt esimese ringmüüri põhjaosa ja selle läänepoolne osa kasutati ära massiivse torni põhjaseina alusena. Ristküliku kujulise põhjaplaaniga läänetorni ehitamisel kasutati aga juba ainult murtud paasi. Torni lõunaseina kohale ehitati uus ida-läänesuunaline müür. Sellega eraldati põhjaossa kujunevat pealinnusesse pääs. Pealinnuse lõunaosas olid ahjudega köetavad puithooned. Linnuse siseõu sai oma tänaseni säilinud mõõtmed.

http://www.rakverelinnus.ee/et/node/79

http://www.rakverelinnus.ee/index.php/et/node/48 … Liivimaa Hannibal Ivo Schenkenberg vangistati Rakvere linnuse ründamisel ning hukati eriti julmal moel. Ivo Schenkenberg (umbes 1550 – 1579) oli Tallinna müntmeister Christopher Schenkenbergi poeg, kes Liivi sõja ajal sai tuntuks eestlastest koosneva väesalga juhina. 1576. aastaks olid Liivimaale tunginud Vene väed hõivanud peaaegu kogu Eesti ala. Rootslaste käes oli vaid Tallinn koos lähema ümbrusega.